EuReCa projekti

EESTI MAATÕUGU VEISED

Teised Eesti veisetõud
Eesti punane
Eesti holstein

Eestis on kolm kohalikku veisetõugu, neist ainult eesti maatõug on ohustatud tõu staatuses. Tõu säilitamiseks järgitakse säilitamisprogramm, mille elluviimist riik rahaliselt toetab. Puhtatõuliste maatõugu veiste omanikele makstakse ohustatud tõu toetust.

Tõugu loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne.

Eesti maatõugu veised on nudid ja värvuselt ühtlased valkjaspunased.

Iseloomult on eesti maatõugu veised sõbralikud, uudishimulikud, kuid isepäised, tugeva karja¬instinktiga, vähenõudlikud, pikaealised, kerge poegimisega ja sobivad ka kehvematesse söötmis-pidamis-tingimustesse. Maatõugu lehmade piim on kõrge rasva-, valgu- ja laktoosisisaldusega.

Veel 1970-ndatel aastatel oli eesti maatõugu lehmi pisut üle 1100. Alates 1980-ndatest aastatest on lehmade arv vähenenud ligi poole võrra. Alates 2001. a kuni senini on lehmade arv püsinud stabiilsena pisut üle 500. 2008. a alguses oli jõudluskontrollis 521 eesti maatõugu lehma.


Lehmade arv maakondades 2008. aastal

Karjade suurus 2008. aastal
Karja suurus, lehmaKarjade arv%
 1...27963,7
 3...42116,9
 5...675,7
 7...854,0
 9...1021,6
 11...2064,8
 21...3010,8
 31...4021,6
 7510,8

Eesti maatõugu veiste säilitamise eesmärk:
  • Eesti maatõu kui bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;
  • Tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamine;
  • Eesti maakarja kui kultuuripärandi säilitamine;
  • Maatõule omaste tunnuste säilitamine.
1920. aastal asutati Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. 14. oktoobril 1989. a. taasasutati Eesti Maakarja Kasvatajate Selts, kes viib ellu eesti maatõu säilitamise programmi.

Eesti Maakarja kasvatajate Seltsi koduleht: http://www.maakari.ee

Eesti maatõu säilitamise meetmed:
  • Pöörata suuremat tähelepanu lehmade heale lüpstavusele, udara kujule ja kinnitusele;
  • Viia läbi maakarja-alaseid teadusuuringuid;
  • Avalikkuse teavitamine; ajakirjandus ja teaduslikud publikatsioonid, teabepäevad ja seminarid, näitused ja konkursid, filmid ja infovoldikud eesti maakarjast;
  • Rahvusvaheline koostöö säilitusprogrammi rakendamiseks (embrüoprojekt, EK Seltsi tegevuse toetamine, info- ja kirjanduse vahetamine);
  • Looduskaitsealade asustamine maakarjaga (Matsalu LK, Nigula LK jne).
  • Maakarja piimast tehtud eritoodete valmistamine;
  • Jõudluskontrolli all olevate maakarja Tõuraamatu veiste riiklik toetamine.

Goal of EURECA project in Estonian
Country and breed information The partners of this project consider it as an opportunity to exchange experiences and success factors within their own country and between countries within Europe. The partner-websites offer background information on breeds, information on the EuReCa project, publications, news and links to other sites. The information is in the local languages and partly in English.

Eesti ja tõu informatsioon
Projekti partneritel on võimalus jagada kogemusi oma maal ja teistes Euroopa riikides. Partnerite veebilehtedel on informatsioon tõugude kohta, informatsioon EuReCa projekti kohta, artiklid, uudised ja lingid teistele kodulehtedele. Informatsioon on partnerite kohalikes keeltes ja osaliselt inglise keeles.